Kas oled tundnud, et miski hakkab liikuma – justkui elu ise oleks end sinu sees üles äratanud? Fehu on esimene ruun, alguspunkt, kuhu su hing ulatub siis, kui ta soovib muuta nähtamatut nähtavaks. Ta on seeme, mis sisaldab juba kogu metsa, ja tuli, mis pole veel leegiks saanud, kuid juba soojendab.
Fehu tähendus ruunilises kontekstis
Fehu tähistab liikumises olevat vara – elujõudu, küllust, loovust ja voolavust. Ta pole seisev rikkus, vaid see, mis tuleb ja läheb, nagu jõgi, mis toidab kallast, aga ei jää kunagi seisma. Vanades kultuurides oli Fehu seotud karja ja elava jõukusega – millegi või kellegi hoidmise, toitmise ja arendamise väega.
Fehu Ruuniteel
Ruuniteel on Fehu kui uue elu hingetõmme. Ta tuleb siis, kui oled valmis vastu võtma – mitte ainult ande, vaid ka vastutust selle eest. Fehu ei kingi midagi, mida sa ei suuda hoida. Ta küsib: "Kas oled valmis kandma oma väge?" Ja kui oled, avab ta su ees ukse võimaluste maailma.
Ta aitab sul märgata, kui su elu juba voolab ja kus oled end iseenese eest kinni keeranud. Fehu on pehme ja soe, aga ta ei karda põleda – kui see on vajalik, et sind äratada.
Kuidas Fehu ruuni tunnetada ja kasutada
Fehu sobib neile, kes alustavad uut teed, loovad midagi oma käte ja südamega või soovivad avada ukse küllusele – mitte ainult ainelises, vaid ka hingelises mõttes. Teda võib kanda kaelas, hoida töölaual või asetada rahakoti vahele, et meenutada: tõeline küllus algab seestpoolt.
Tema manamine on lihtne: "Olgu mu elu voolav, soe ja ärkvel." Aga see tuleb öelda tõesti – kogu hingest.
Märkamisi Ruuniteel
Minu teel tuli Fehu siis, kui tundsin, et loovus oli minus tardunud. Olin väsinud andmast, kartes, et midagi ei jää alles. Fehu ilmus unes – noorena, helendavana, silmis tuli. Kui hommikul ärkasin, kirjutasin. Kirjutasin seni, kuni tundsin end jälle ärganuna.
Ruunitee looja
(Tomas)